Posts

Showing posts from 2016

GrainCorpi head ja vead

Image
Tööd oleme teinud nüüd pea kolm nädalat ja paistab, et jagub veel mõneks (loodetavasti). Meie päev algab kella 8-9 vahel hommikul, kui päike enam magada ei lase. Sööme hommikust, viime end kurssi kõigega, mida eestlased öö jooksul korda on saatnud, pakime lõunaks mõned võikud kaasa ning kella 12-ks veame end platsile. Esimene nädalake oma tööst pandi meid pidevalt traktorile mahakukkunud viljahunnikuid koristama. Iseenesest pole töö midagi hullu, sõidad trakatsiga ringi, leiad hunniku, kühveldad labidaga järelkärusse ja lähed järgmist otsima. Vahepeal tuleb käru tühjendada ja siis jälle uuesti koristama asuda. Tegelikult olime me päris löödud, kui meid kogu aeg koristama pandi. Esiteks on tegu kõige raskema tööga, mida sa üldse kogu saidil teha saad ja teiseks tüütab ju ära. Me veetsime nii palju aega sellel traktoril, et seda hakati kutsuma lausa meie omaks. Kui vahetust alustades uurisime managerilt, et mis täna teeme, siis tihtipeale oli vastuseks, et otsige oma traktor ülesse ja…

Karl läks mehest poisikeseks

Image
Pärast Southern Cottonit ootas meid lühike ots linnas nimega Quambatook. Sõitsime maha järgmised 400 kilomeetrit, et töötada mõned päevad GrainCorpiga. LÕPUKS! Oleme kangekaelsed ja ei anna alla selle viljahooajaga. Olgugi, et tööd pole nädalate jagu, saime ikka näha, kuidas nädalavahetuse tariif kõik halva unustama paneb.


Seoses tuleva kuuma suve ja GrainCorpi tööga otsustas Karl, et hullult hea idee oleks oma habe maha ajada. Mina ei mäleta, millal ta viimati üldse ilma habemeta ringi käis. Võis see olla äkki 2 aastat tagasi?! Ja ei osanud me arvata, milline poisike selle habeme alt välja tuleb. Oleks nagu täitsa uue mehe saanud. Kaotatud karvadega kadus ka oma viis aastat vanuses. Ütles, et täitsa hea tunne on, kui tuul reaalselt nägu puudutab, aga sai otsustatud, et Karl ja habe käivad edaspidi ikka käsikäes.

Vedasime siis ennast laupäeva päevaks saidile. Saime kiire, väga segase ja korrapäratu koolituse, viskasime palju allkirju ja vajutasime tuliuued hardhat-id pähe. Järgmine hetk…

600 km ja 5 päeva cottonis

Image
Hei,
Viimane kord jäime lootma, et Murrayville´is hakkab peatselt töö. Tutkit! Saime hoopis teada, et Murrayville´i GrainCorpi sait meie abi ei vaja ja jäime põhimõtteliselt tööst ilma koos ühe teise Soome kutiga, kes oli sellele saidile määratud. Kuid siis tuli pakkumine, et me saame minna 600km eemal olevasse saidile tööle ning oleksime saanud alustada kohe paari päeva jookusul, AGA me oleksime pidanud Soome kuti kaasa võtma. Pakkumine sigahea, aga kui teatasime agendile, et meie autos pole tagumisi istmeid, siis jäeti meid sellest võimalusest ilma. Meeleheide ja lootusetus olid justkui sealsamas. Keset mitte midagi mitte millegagi. 
Otsustasime, et läheme 30km eemal asuvasse Pinnaroo linna ning proovime uut tööd otsida, sest saime kasutada raamatukogu internetti. Pesitsesime seal paar päeva, iga päev helistasime otse saitidele ja küsisime, kas on abilisi vaja jne, tulutult. Siis aga pakkus agent, et võime sõita Griffithisse, kus käisime ka Casella jaoks töövestlusel. Pakkumiseks o…

Elu Murrayville'is

Image
Saabusime Murrayville’i 7.novembril ehk Triinu 21.sünnipäeval. Sättisime ennast karavanparki ning nautisime ülejäänud päeva kõik  mugavusi. Ei jõudnud me sünnipäeval midagi põnevat teha ning ka Karli 21 oli üsna tavaline, sest juhtusime nende ajal kohtadesse, kus polnudki võimalik tähistama hakata. Küll aga on meil plaanis ennast hiljem tagasi Melbourne’i sattudes premeerida ühe põneva ettevõtmisega. 


Tööst pole aga mitte midagi kuulnud. Istume ja ootame. Päevad mööduvad kaarte mängides, muusikat kuulates ja raamatuid lugedes. Me oleme päris kindlasti kaardimängu profid, aga turakas, stress, släp, uno ja muud lihtsad mängud hakkavad ära tüütama, nii et kui kellelgi on meile mõnda üli põnevat kaardimängu õpetada, oleme sellele avatud. Õhtuti jookseme aga päikseloojangut pildistama. Nii telefon kui ka kaamerad on täis päikseloojangu pilte.




Meie toidulaud koosneb kõigest, mida saame kas grillida või gaasipliidi peal valmistada. Kõige rohkem tunneme puudust ahjust. Tahaks küpsetada piruk…

Oodates tööd

Image
Küll on raske see blogi kirjutamine, kui pole ei elektrit ega internetti. Vahel juhtub, et isegi saab mõnes tasuta wifi võrgus istuda, aga siis pole jälle arvutil akut. Mitu nädalat juba oleme postitusi valmis kirjutanud, aga nii kurb kui see ka pole, ei õnnestunud meil neid teiega jagada. Lõpuks saime oma võimaluse ja teie saate lugeda.
Pärast Melbourne’i jätkusid meie seilkused põhja ja allpool olev pilt näitab, kuhu tee meid viis. Kokku trippisime täpselt 14 päeva, mille jooksul sai läbitud umbes 1350 km. Kogu reisil oli kaks suuremat eesmärki: esiteks kutsuti meid Griffithisse töövestlusele ning teiseks saime me juba kindla töö GrainCorpis, kuid hooaeg polnud veel alanud ning seni vaatasime Victorias ringi.


Esimeseks peatuseks sai Heathcote-Graytown rahvuspark. Seal midagi eriti pahvikslöövat ei olnud, aga meile oli oluline, et saime tasuta ööbida. Autoga ostuga sai kaasa kõik matkamiseks/ telkimiseks vajaliku ning ta on meil nii pikk, et saame sellesse madratsi lahti lüüa ja mõn…